Mõtestamine

Suur osa kultuurist, milles me igapäevaselt elame, luuakse, levitatakse ja kasutatakse digitaalselt. Kõigile ootamatult on seda protsessi plahvatuslikult kiirendanud ülemaailmne pandeemia, mis on sundinud loovisikuid improviseerima uusi digiväljundeid, haridussüsteemi minema üle e-õppele, kultuuriasutusi mõtestama ümber oma teenuseid digiruumis ja pööranud pea peale kultuurivälja majandusmudelid. Meie ümber toimuv kiire kultuuri digitaliseerumine loob suurel hulgal ainest andmete kogumiseks, analüüsiks ja mõtestamiseks, et väljuksime tänasest kriisist targematena ja parema ettevalmistusega tulevikuks. Teema-aasta vältel teeme seda koos digikultuuriaasta korraldajate – Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Sihtasutuse, Muinsuskaitseameti  ja Eesti Rahvusringhäälingu- ning paljude meie partneritega. Plaanis on järgmised tegevused:

Digikultuuriraport. Meil puudub kompaktne andmestik selle kohta, mis toimub eesti kultuuriga digiruumis. Oleme märksa paremini infomeeritud kultuuri toimimisest füüsilises vormis – olgu müüdud piletite, toimunud kontsertide või välja antud trükiste statistika näol – kuid meil ei ole keskset ja uuenevat andmekogu digikultuuri praktikatest ja toimemudelitest. Koostöös Tallinna Ülikooli oivakeskuste MEDIT ja CUDAN ning Riigikogu Seirekeskusega kogume valdkonnapõhiselt ja -üleselt andmeid eesti digikultuuri kohta ning avaldame aasta lõpus Eesti digikultuuriraporti, eesmärgiga muuta see iga-aastaseks väljaandeks. Raport aitab kujundada poliitikaid digikultuuri arenguks ja rahastamiseks ning loob aegrealise andmekogu akadeemiliseks analüüsiks. Käimasoleva pandeemia kontekstis analüüsime, kuidas kohanevad loojad ja kultuuriasutused uue olukorraga ning millised parimad praktikad kooruvad välja tulevikuks.

Digikultuuri teemalise monograafia väljaandmine koos Tallinna Ülikooli kirjastusega.  Eesti keeles on seni ilmunud napilt digikultuuri alaseid akadeemilisi käsitlusi. Triinu Tamme tõlkes ilmub aasta teisel poolel prantsuse digikultuurieksperdi Dominique Cardoni raamat „Digikultuur“ (Culture numérique).

Tallinn Music Week Talks arutelude sarjas võtame luubi alla muusika loomise ja levitamise arengusuunad digitaliseeruvas muusikaäris- ja maailmas üldisemalt.

TedX-il täitub Eestis tänavu 10 tegevusaasta. Soovime juubeliüritusel kajastada meie ühiskonna kohanemist digikultuuri ootamatu plahvatusega.

Kultuuriväljaanne “Vikerkaar” avaldab oktoobris-novembris laialdasemalt digikultuuriteemasid käsitleva topeltnumbri.

Tallinna Ülikooli ja ajalehe Postimees koostöös ilmub nädalalõpulisas AK igal teisel nädalal uus rubriik „Digikultuur“, kus erinevad eesti autorid mõtestavad aasta jooksul eri nurga alt digiajastu tähendust nii Eesti kultuurile kui ka laiemal globaalsel foonil.

Arvamusfestivalil avame tänavu eraldi digikultuuriala, kus pakume platvormi digikultuuri teemalisteks aruteludeks oma partneritele ja väliskülalistele. Ala teemasid kureerivad teema-aasta eestvedajad Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, ja Eesti Filmi Instituut.