Digikultuuriaasta otsib vastuseid

Karantiini ajaks kolis kogu kultuur digikanalitesse ning see sundis kõiki osapooli uutmoodi kultuuri kogema. Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi (BFM) uurimiskeskus MEDIT koos digikultuuri teema-aasta meeskonnaga koostas küsitluse, millega püütakse välja selgitada Eesti inimeste digikultuuri kasutusviise ja seda, kas karantiinis veedetud ajal oli sellele ka mõju. 

“Eesti digikultuuri areng sai pandeemiast kiirendust juurde ning nüüd on aeg koguda tõendeid Eesti inimeste vajaduste, ootuste ja digikultuuri kasutusviiside kohta, et sellele arengule edaspidi veel hoogu juurde anda,“ sõnas MEDITi juhataja ja Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus. 

Selleks kutsuvad nad kõiki üles jagama kogemusi kultuuri tarbimisest ja tegemisest karantiini aegu. Küsitakse näiteks, millistel sündmustel osaleti, milliseid platvorme eelistati, kuivõrd ise loominguga tegeleti ja kui palju oldi nõus rahaliselt panustama üle veebi vahendatud kultuuri. 

Kogutud info saab üheks osaks aasta lõpus valmivast raportist, mis käsitleb Eesti  digikultuuri hetkeseisu ja lähiminevikku anno 2020. Ettevõtmine on mõeldud nii  digikultuuriaastat kokku võtma kui pakkuma materjali tulevikusuundade, ennekõike erinevate innovatsioonimeetmete ja kultuuripoliitikate planeerimisel. 

Küsitluse leiab Survey Monkey keskkonnast. Vastamine võtab maksimaalselt seitse  minutit ning küsitluses osalenud saavad kutse sügisesele digikultuuriteemalisele  sümpoosionile ning lisaks loositakse välja kümme Vikerkaare digikultuuri-teemalise erinumbri eksemplari.  

2020. aasta on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks.  Digikultuuriaasta peakorraldajateks on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling. 

Lisainfo: 

Andres Kõnno, akonno@tlu.ee Liina Luhats-Ulman, liina.luhats-ulman@nlib.ee, 55 674 928